Kolmapäev, 19. august 2026 Võrumaa Teataja

Võrumaa Teataja pakub seekord eriti mahukat lugemist Eesti taasiseseisvumisest, Võru ja Võrumaa ajaloost, kohalike inimeste elukäikudest ning tänastest muredest ja rõõmudest. Lehe keskseks teemaks on 35 aasta möödumine Eesti iseseisvuse taastamisest, kuid tähtpäeva ei vaadata ainult suurte poliitiliste sündmuste kaudu. Sõna saavad inimesed, kes mäletavad seda aega omaenda elu, töö, pere ja kodukoha kaudu.

Mart Laar kirjutab Valdur Raudvassarist – mehest, kes uskus vabasse Eestisse ajal, mil selle taastumine tundus paljudele võimatu. Raudvassari elulugu viib põrandaalusest noorte vastupanuorganisatsioonist nõukogude vangilaagriteni ning omakirjastusliku essee „Kuhu lähed eesti rahvas?” sünnini. See on lugu inimestest, kes hoidsid lootust alles ka kõige raskematel aegadel.

Taasiseseisvumise aega meenutavad väga isiklikult ka Linda Kasak, Ahti Utsal, Indrek Kalda ja Raivo Pindmaa. Nende lugudes on tühjad poeriiulid, talongid, viimased rublad, Balti kett, töö ja pereelu, aga ka usk sellesse, et Eesti saab vabaks. Raivo Pindmaa meenutab, kuidas ta kuulas 20. augustil 1991 haiglavoodis raadiost iseseisvuse taastamise otsust ja pisarad jooksid põskedel.

Ajalugu ulatub lehes aga palju kaugemale. Hasso Ploomipuu vaatab Võru linna sünniloole ning ajalehe saja aasta tagused lood viivad lugeja 1926. aastasse. Sealt leiab Kanepi langenute mälestussamba avamise, Vastseliina aleviku laienemisplaanid, Kõlleste postimured, Antsla õllevabriku ja isegi sajanditagused hinnavaidlused. Mõni toonane mure tundub üllatavalt tänapäevane.

Üks lehe pikemaid persoonilugusid viib 88-aastase Eerik Kambergi koju. Tema elu mahutab endasse muusika, ajakirjanduse, inseneritöö, kullakaevanduse Jakuutias, raamatute kirjutamise ja suure hulga seiklusi. Kambergide pere loos põimuvad Võru kultuurilugu, pillimäng ja Eesti lähiajalugu ning kõige keskel tiksub taas töökorda saadud 1936. aastast pärit Gustav Beckeri seinakell.

Agu Koordi meenutused avavad aga ühe hoopis vähem tuntud külje 1991. aasta augustipäevadest. Kirumpää ja Valgjärve raadiosaatjate kaudu hoiti äreval ajal sidet üleval ning antennituled kustutati, et sõjatehnikal oleks raskem olulisi objekte leida. See on detailirohke lugu inimestest ja tehnikast, mille rolli suurte ajaloosündmuste kõrval sageli ei mäletata.

Lehes on ka tõsiseid kohalikke teemasid. Võru valla teenistuslik järelevalve leidis Vastseliina gümnaasiumis õpilaste turvalisuse korraldamisel puudusi. Põhjalikus loos selgitatakse, mis juhtus, milles kool eksis, mida pärast juhtumit muudeti ning miks direktor Kristi Pettai vaatamata hoiatusele ametis jätkab.

Maire Aunaste viib lugeja Räpina külje alla hoidistemeister Tiia Kokman-Konsapi maailma. Seal saavad moosiks või hoidisesse palju ootamatumadki asjad – porgand, tomat, kukeseened, rabarber ja isegi kapsas. Tiia pole ainult hoidistemeister, vaid ka kalamees ja 20 aastat kohalikus teatris kaasa löönud näitleja. See on üks neid lugusid, kus retseptidest kasvab välja terve värvika inimese portree.

Hauka Laat jõuab lehte seekord ebameeldivama juhtumi kaudu. Põlvamaa ettevõtte Kaland OÜ müügitelgist kadus ligi 900 euro väärtuses külmsuitsukala. Ettevõtja loodab, et juhtunu aitavad lahendada läheduses olnud valvekaamerad.

Hoopis rõõmsam lugu tuleb Kunglast, kus tähistati seltsimaja 90. sünnipäeva. Selle maja ümber on aastakümneid koos käinud mitu põlvkonda ning Kungla puhkpillimuusika traditsioon ulatub ligi 150 aasta taha. Lugu näitab hästi, kui palju võib ühe väikese koha püsimine sõltuda inimestest, kes tahavad oma kodukoha elu ise elavana hoida.

Liana Allase kogemuslugu räägib aga roomajatest meie aedades, kasvuhoonetes ja vahel ka eluruumides. Nastikud ja rästikud ei tule inimesi otsima ega varitsema, vaid neid toovad meie lähedusse eelkõige toit, soojus ja sobivad varjepaigad. Autor räägib ka sellest, kuidas kunagisest tugevast ussifoobiast kasvas aastatega oskus nende loomadega rahulikult kõrvuti elada.

Lisaks leiab lehest vähiravifondi Kingitud Elu ülevaate, töövõimekaardi kolimise Eesti äppi, kohalikke kultuuri- ja sündmusteateid, Vastseliina kalmistupüha ja Rapla Pasunakoori külaskäigu, horoskoobi, telekavad, Võrumaa vabad töökohad ning tavapäraselt mahuka kuulutuste osa.

See on leht, kus ühel hetkel oled 1991. aasta augusti ärevates päevades, järgmisel sajanditaguses Võrus ja siis juba tänaste Võrumaa inimeste kodudes, koolides, laatadel ning kogukondades. Just sellised põhjalikud kohalikud lood, mälestused ja persoonid on need, mida kiirest uudisvoost enamasti ei leia.

Kui tahad Võrumaa elust rohkem kui üksikuid pealkirju, tasub Võrumaa Teataja tellida. Digilehe tellijale avaneb lisaks jooksvale sisule ligipääs Võrumaa Teataja digilehtedele alates 2018. aastast ning samas keskkonnas on kättesaadavad ka Võru linna ning Võru, Rõuge, Antsla, Kanepi ja Põlva valdade digilehed.