Reede, 14. august 2026 Võrumaa Teataja

14. augusti Võrumaa Teataja viib lugeja seekord väga erinevatesse paikadesse ja teemadesse – Paganamaa vaikusest Haanja kogukonna keskele, sajanditagusest Võrust tänaste poliitiliste küsimusteni. Lehes on mitu lugu, mille puhul tasub ise lõpuni lugeda, sest kõige huvitavamad vastused ei mahu pealkirja ega lühikesse tutvustusse.

Kaaneloo keskmes on Rolf Roosalu, kelle juurde Paganamaale läheb külla Maire Aunaste. Juttu tuleb sellest, miks üks tuntud muusik valis endale elamiseks just Eesti ühe kaugema nurga, mida tähendab elu Läti piiri ääres ning milline näeb välja kodu, mida on aastaid kujundatud väga isikliku käekirja järgi. Majas ja selle ümbruses leidub detaile, millel on oma lugu, ning mõne asja tähendus selgub alles siis, kui Rolf ise sellest räägib. Loomulikult jõuab jutt ka muusika, sõprade ja peagi Võrus kõlavate lauludeni.

Maire Aunaste kirjutab selles numbris ka oma Võrumaa suvest. See ei ole lihtsalt tagasivaade möödunud nädalatele, vaid väga isiklik kokkuvõte inimestest ja kohtumistest, mis talle siin olles meelde jäid. Mõni neist pani teda naerma, mõni üllatas ja mõni puudutas sedavõrd, et Võrumaalt lahkumine polegi päris niisama lihtne.

Üks lehe soojemaid lugusid viib Haanja naiste seltskonda, kus kogukonna tähendus on midagi hoopis enamat kui nimi paberil. Seal saavad kokku väga erineva taustaga naised, kelle ühistes õhtutes on oluline koht nii saunal, ühisel laual kui ka lihtsalt rääkimisel. Aga jutu sees jõutakse ka ühe palju suurema küsimuseni, mis puudutab Haanjat ja tegelikult kogu Eestit. Miks peaks ühe meie tuntuma vaatamisväärsuse tulevik olema väikese valla õlul?

Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva eel küsis Võrumaa Teataja inimestelt, kuidas Eesti elu nende silmade läbi paistab. Vastused ei ole sugugi ühesugused. Mõni räägib rahast, mõni igapäevaelu kitsaskohtadest, mõni tulevikust ning mõni ütleb midagi nii lihtsat, et paneb korraks mõtlema, kas me üldse oskame märgata seda, mis meil juba olemas on.

Arvamuskülgedel vaadatakse lähemalt ka presidendivalimistele ja Eesti poliitika jõujoontele. Numbrid riigikogus on muutunud ning sellega koos on muutunud ka võimalused ja mänguruum. Kes kelle toetust vajab, millised nimed taas esile kerkivad ning kas mõne kõrge ametikoha ümber hakkab moodustuma juba tuttav ring – sellele annab leht mõtlemisainet, kuid lõpliku hinnangu saab iga lugeja ise teha.

Ajalooküljed näitavad taas, et sada aastat võib mööduda, aga inimesed ja nende mured ei pruugi sugugi nii palju muutuda. Vanadest Wõru Teatajatest leiab lugusid vargustest, õnnetustest, tänavatest, tööst ja isegi sellest, kas maal üldse veel abielluda tahetakse. Mõni sajanditagune uudis kõlab tänapäeva lugejale uskumatult, mõni aga hämmastavalt tuttavalt.

Teine ajarännak viib kümne aasta tagusesse Võrumaasse. Hauka laat valmistus toona vastu võtma kümneid tuhandeid inimesi, üks vihmane suveõhtu tõi rahva teatrisse ning Võru linnas käisid ehitustööd, millest osa paikadest on tänaseks sootuks teistsuguse ilme saanud. Vana lehte sirvides tekib paratamatult küsimus: kui palju on kümne aastaga tegelikult muutunud?

Põhjalikum kultuurilugu viib Võrumaa muuseumisse, kus vanade linnavaadete ja ühe Võrus olulise perekonna kaudu avaneb hoopis teistsugune pilt sajanditagusest linnast. Näitusel kohtab nimesid ja lugusid, mida paljud võrulasedki ei pruugi teada. Üks laest rippuv ese, vana palvemaja, mustkunstnik, päevapiltnik ja sõjas purustatud Võru – kõigil neil on selles loos oma koht.

Muusikakülgedel vaadatakse tagasi Võru Vaskpillipäevade pikale teekonnale. Festival on jõudnud punkti, kus kunagised noored kursuslased tulevad tagasi juba juhendajatena. Mitme tuntud muusiku jaoks on Võrus veedetud suved jätnud palju sügavama jälje kui pelgalt üks muusikalaager. Miks nimetatakse Võrut juba vaskpillipealinnaks ja kelle toel võiks sellest tulevikus saada midagi veel suuremat, saab lugeda pikemast loost.

Leht ei vaata ainult suurtele lugudele. „Nädal valdades” toob kokku selle, mis toimub meie enda kodukohas – uued inimesed ametites, sport, kogukonna ettevõtmised ja kokkusaamised. Rõuge vallast leiab näiteks mitu lugu, mille kaudu saab päris hästi aru, kui palju toimub tegelikult ka väljaspool suuremaid keskusi.

Lisaks on lehes kohalikud juhtumid, rahvastikuuudised, sündmuste ja näituste info, vabad töökohad ning muud igapäevaseks eluks vajalikku. Juulikuu sündide arv annab põhjust võrrelda Võrumaad ülejäänud Eestiga ning nimede statistikas selgub seegi, millised eesnimed olid vanemate seas kõige populaarsemad.

14. augusti Võrumaa Teatajas on lugusid, mida ei ole mõtet paari lausega lõpuni ära jutustada. Mõne puhul on kõige põnevam just detail, mis tuleb välja alles loo keskel, teise puhul inimese enda öeldud mõte ning kolmanda puhul foto, mis räägib rohkem kui terve lõik teksti.

Kes tahab teada, miks Paganamaa Rolf Roosalu enda juurde tõmbas, mis teeb Haanja kogukonna tugevaks, mida arvavad inimesed Eesti elust, milliseid lugusid peidab sajanditagune Võru ja miks on Võrust saanud oluline paik Eesti vaskpillimuusikas, leiab vastused 14. augusti Võrumaa Teatajast.